Sundhäired. Mõtete ja tegude vangis
Artikkel ilmus ajakirjas "Psühholoogia Sinule"
Tänu 20. sajandi ühe suurima leiutaja Nikola Tesla avastustele on meil tänapäeval raadiod, puldid, elektrivõrgud ja radarid. Oma elu jooksul registreeris see märkimisväärsete ajudega mees enda nimele ligi 300 patenti. Vähem on räägitud aga sellest, et kuulsat leiutajat saatsid igapäevaselt terve rida häirivaid sundmõtteid ja –tegusid, ta kannatas obsessiiv-kompulsiivse häire all.
Nimelt kartis Tesla paaniliselt pisikuid ja tal olid sundmõtted seoses numbriga kolm ning arvudega, mis jagusid kolmega. Enne majadesse sisenemist käis ta sageli esmalt kolm ringi ümber kvartali ning astus alles siis uksest sisse. Süües ajas leiutaja oma lauakaaslasi segadusse sellega, et hindas esmalt toidu kogust ning seejärel loendas oma suutäie mälumiskordi. Lisaks sellele kasutas ta einestamise jooksul alati ära 18 salvrätti ning ei söönud kunagi üksi naisterahva seltskonnas.
Teslal kujunes välja foobia ka ümmarguste esemete osas, eriti puudutas see kõrvarõngaid ja üldse ehteid. Tänu pisikute hirmule keeldus leiutaja peale kohtumisi kätlemast ning tal oli tugev vastumeelsus teiste inimeste juuksekarvade suhtes.
Oletati, et obsessiiv-kompulsiivsed kalduvused koos eraklikkuse ning muude veidrustega võisid olla seotud leiutaja elukestva tsölibaadiga. Viimane aitas Tesla sõnul tal koondada oma tähelepanu eksperimentidele. Vaadates seda, mis leidur oma elu jooksul saavutas, võib öelda, et ta suutis kõigele vaatamata päris hästi keskenduda.
Nikola Tesla (1856–1943) oli serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik. Avastas pöördmagnetvälja, konstrueeris mitmefaasilisi elektrimasinaid, aastast 1889 tegeles peamiselt kõrgsagedus- ja kõrgepinge-, hiljem raadiotehnikaga. Leiutas 1891 kõrgsagedustrafo (Tesla trafo).
Kas sul on samuti mõni käitumismuster nagu kuulsal leiutajal Teslal ning kas tunned, et tegude kordamine või rituaalide jada aitab sul stressirikkas olukorras ärevust maandada. Aga kuidas aru saada, kas sinu käitumine jääb veel normaalsuse piiridesse või on tegu obsessiiv-kompulsiivse häirega. Kirjutab Ivi Niinep.
Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) on psüühikahäire, mis kuulub ärevushäirete hulka. Häire iseärasusteks on korduvad obsessiivsed e sundmõtted ning kompulsiivsed e sundteod. Esmakordselt kirjeldati sundhäireid meditsiiniraamatutes juba 15. sajandil.
Tänapäeval on leitud, et häiret esineb võrdselt nii meestel kui naistel ning selle esinemissagedus on 2,5–3% üldpopulatsioonist. Osadel häire all kannatajatest võib haigus olla pikaajaline või pidevalt progresseeruv, teistel aga kulgeb see periooditi ning on stabiilse kuluga. OKH algab tavaliselt noorukieas või varases täiskasvanueas.
Painavad mõtted
Obsessioonid on sundmõtted, kujutlused või impulsid, mis tungivad korduvalt inimese teadvusesse ja mille puhul inimene tunneb, et ta ei suuda neid kontrollida. Seesugused soovimatud mõtted ja kujutlused on häirivad ning seotud ebamugavate tunnetega, nagu ärevus, hirm, vastikus, ebakindlus, häbi vms. Sundmõtteid püütakse sageli, kuigi edutult, maha suruda.
Levinuimad obsessioonid ehk sundmõtted on seotud selliste teemadega nagu:
Kompulsiivne käitumine
Sundteod sisaldavad endas korduvaid tegutsemismustreid, mis võivad hõivata iga päev tunde. Tegevused ei ole loomupäraselt nauditavad ega ka eesmärgilt kasulikud, sundteo aluseks on inimese hirm mingi kujutletud ohu ees. Tavaliselt peetakse neid kaitseabinõuks mõne tegelikult ebatõenäolise sündmuse vastu, mis võiks olla inimesele ohtlik või tema enda poolt esile kutsutud.
Sellist käitumist kogetakse kui mõttetut või tulutut ning tehakse korduvaid püüdlusi selle maha surumiseks. Samas on aga ikkagi leitud, et 15% OKHga patsientidest on veendunud rituaalide mõttekuses ja kasulikkuses.
Levinuimad kompulsiivsed ehk sundteod on:
Samas on oluline teada, et normaalsed sundnähud esinevad 80–88%-l inimestest (nt inimene unustab triikraua vooluvõrku, tekib reaalselt ohtlik olukord ning mõnda aega kontrollib ta kodust väljudes kõiki seinakontakte, et ühtegi seadet „seina“ ei jääks).
Miks häire tekib?
Seletusi on mitmeid. Näiteks on välja toodud, et põhjused võivad olla geneetilised ehk pärilikkusega seotud: selle häirega patsientide lähisugulastel esineb sundhäireid sagedamini kui rahvastikus üldiselt. OKH teket on seletatud ka serotoniini ja dopamiini tasakaalu häirumisega. Samuti sellega, et tegemist võib olla ajus emotsioone reguleerivate ning liigutusi koordineerivate struktuuride ja ajukoore vaheliste ühenduste häirumisega.
Õppimisteooria järgi on sundtegu tingitud reaktsioon ärevusele ning et sundteo järgselt ärevus vaibub lühikeseks ajaks. Tegelikult sundteod aga suurendavad ärevust, sest takistavad hirmutavate olukordadega kokku puutumist. Kui inimene lõpetaks sellise käitumise, avastaks ta, et seda, mida ta kardab, tegelikult ei juhtu. Samuti on leitud, et OKH ja depressiivsed häired esinevad sageli koos, samuti võivad sundhäired esineda koos sotsiaalfoobia, paanikahäire, söömishäirete või isiksusehäiretega.
Kuidas aga saada aru, kas tegu on normaalse nähu või häirega? Häire puhul peavad sundmõtted või sundteod või mõlemad korraga esinema enamusel päevadest vähemalt kahe järjestikuse nädala vältel ning need peavad olema stressi allikaks või häirima inimese igapäevaelu.
Kuidas ravida?
Uuringute andmetel on OKH ravis andnud häid tulemusi kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia. 50%– 70%-il häire all kannatajatest on käitumisteraapia osutunud tõhusaks ravimeetodiks. Lisaks teraapiale kasutatakse sageli ka tablettravi.
Sundhäirega inimene saab ka ise ennast mitmel moel aidata. Näiteks panna oma obsessiivsed mõtted kirja kohe, kui need tekivad. Kirjutamine annab aimu sellest, kui korduvad kinnisideed on ja mis on nende täpne sisu ning samas on mõtteid keerulisem kirja panna, kui neid oma peas mõelda. Seetõttu kaovad obsessiivsed mõtted tõenäoliselt varem.
Võta aega muretsemiseks
OKH häirega inimestele soovitatakse võtta ka üks kuni kaks korda päevas 10-minutit aega muretsemiseks. Valitakse koht ja aeg (nt elutoas, 8.00-8.10 ja 17.00-17.10) ning selle aja jooksul keskendutakse ainult häirivatele mõtetele. Oluline on, et neid mõtteid ei püütaks korrigeerida. Samuti on oluline, et „mureminuteid“ ei planeeritaks magamamineku eelsesse aega. Peale sellist keskendumist minnakse igapäevaste tegevuste juurde tagasi. Kui häirivaid mõtteid tekib, pannakse need kirja ning tegeletakse mõtetega järgmiste „mureminutite“ jooksul. Seesugune jätkuv „silmitsi seismine“ oma kinnisideega võib muuta inimese sammhaaval vähem ärevaks.
Kuidas toetada OKHga sõpra või pereliiget:
Töö- ja mängusõltuvus suurendavad OKH riski
Norras, Bergeni Ülikoolis uuriti 16 426 täiskasvanut ning leiti, et töösõltlastel esineb 2–3 korda suurema tõenäosusega kaasuvad psüühikahäireid, milleks on OKH (25,6%), aktiivsus ja tähelepanuhäire (32,7%), depressioon (8,9%) ning ärevushäired (33,8%). Samas ülikoolis uuriti lisaks 20 000 arvutimängusõltlast ning leiti, et ka mängusõltuvusega kaasnesid sageli OKH, aktiivsus ja tähelepanuhäire ning depressioon.
Allikas: The Relationships between Workaholism and Symptoms of Psychiatric Disorders: A Large-Scale Cross-Sectional Study (2016) http://www.uib.no/en/news/98186/workaholism-tied-psychiatric-disorders
Obsessiiv-kompulsiivne Monk
Ameerika telesarja „Monk“ nimitegelane Adrian Monk oli suurepärane San Francisco politseijaoskonna uurija kuni ta naine Trudy tapeti. Monkil on naise surmast väga raske üle saada. Tragöödia tagajärjel süveneb temas obsessiiv-kompulsiivne häire, mis on telesarjas paljude koomiliste olukordade aluseks. Skänni QR-koodi ja vaata klippi telesarjast:
***
Tuntud inimesed, kes kannatavad OKH all:
Allikad:
http://www.helpguide.org/articles/anxiety/obssessive-compulsive-disorder-ocd.htm
http://www.disabled-world.com/artman/publish/famous-ocd.shtml
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm
http://www.inimene.ee
10 Most Extreme Cases of OCD In History, http://schoolpsychologistfiles.com/10-most-extreme-cases-of-ocd-in-history/
Tänu 20. sajandi ühe suurima leiutaja Nikola Tesla avastustele on meil tänapäeval raadiod, puldid, elektrivõrgud ja radarid. Oma elu jooksul registreeris see märkimisväärsete ajudega mees enda nimele ligi 300 patenti. Vähem on räägitud aga sellest, et kuulsat leiutajat saatsid igapäevaselt terve rida häirivaid sundmõtteid ja –tegusid, ta kannatas obsessiiv-kompulsiivse häire all.
Nimelt kartis Tesla paaniliselt pisikuid ja tal olid sundmõtted seoses numbriga kolm ning arvudega, mis jagusid kolmega. Enne majadesse sisenemist käis ta sageli esmalt kolm ringi ümber kvartali ning astus alles siis uksest sisse. Süües ajas leiutaja oma lauakaaslasi segadusse sellega, et hindas esmalt toidu kogust ning seejärel loendas oma suutäie mälumiskordi. Lisaks sellele kasutas ta einestamise jooksul alati ära 18 salvrätti ning ei söönud kunagi üksi naisterahva seltskonnas.
Teslal kujunes välja foobia ka ümmarguste esemete osas, eriti puudutas see kõrvarõngaid ja üldse ehteid. Tänu pisikute hirmule keeldus leiutaja peale kohtumisi kätlemast ning tal oli tugev vastumeelsus teiste inimeste juuksekarvade suhtes.
Oletati, et obsessiiv-kompulsiivsed kalduvused koos eraklikkuse ning muude veidrustega võisid olla seotud leiutaja elukestva tsölibaadiga. Viimane aitas Tesla sõnul tal koondada oma tähelepanu eksperimentidele. Vaadates seda, mis leidur oma elu jooksul saavutas, võib öelda, et ta suutis kõigele vaatamata päris hästi keskenduda.
Nikola Tesla (1856–1943) oli serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik. Avastas pöördmagnetvälja, konstrueeris mitmefaasilisi elektrimasinaid, aastast 1889 tegeles peamiselt kõrgsagedus- ja kõrgepinge-, hiljem raadiotehnikaga. Leiutas 1891 kõrgsagedustrafo (Tesla trafo).
Kas sul on samuti mõni käitumismuster nagu kuulsal leiutajal Teslal ning kas tunned, et tegude kordamine või rituaalide jada aitab sul stressirikkas olukorras ärevust maandada. Aga kuidas aru saada, kas sinu käitumine jääb veel normaalsuse piiridesse või on tegu obsessiiv-kompulsiivse häirega. Kirjutab Ivi Niinep.
Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) on psüühikahäire, mis kuulub ärevushäirete hulka. Häire iseärasusteks on korduvad obsessiivsed e sundmõtted ning kompulsiivsed e sundteod. Esmakordselt kirjeldati sundhäireid meditsiiniraamatutes juba 15. sajandil.
Tänapäeval on leitud, et häiret esineb võrdselt nii meestel kui naistel ning selle esinemissagedus on 2,5–3% üldpopulatsioonist. Osadel häire all kannatajatest võib haigus olla pikaajaline või pidevalt progresseeruv, teistel aga kulgeb see periooditi ning on stabiilse kuluga. OKH algab tavaliselt noorukieas või varases täiskasvanueas.
Painavad mõtted
Obsessioonid on sundmõtted, kujutlused või impulsid, mis tungivad korduvalt inimese teadvusesse ja mille puhul inimene tunneb, et ta ei suuda neid kontrollida. Seesugused soovimatud mõtted ja kujutlused on häirivad ning seotud ebamugavate tunnetega, nagu ärevus, hirm, vastikus, ebakindlus, häbi vms. Sundmõtteid püütakse sageli, kuigi edutult, maha suruda.
Levinuimad obsessioonid ehk sundmõtted on seotud selliste teemadega nagu:
- Saastumine (bakterid, haigused, kiirgus, mustus, kemikaalid)
- Kontrolli kaotamine (hirm vigastada ennast või teisi, hirm vägivaldsete ja hirmutavate kujutluspiltide ees, hirm varastamise ees)
- Kahju kannatmine (paaniline hirm tulekahju, röövimise jms ees)
- Perfektsionism (hirm midagi mitte mäletada, hirm eksida jms)
- Soovimatud seksuaalsed mõtted (kinnismõtted vägivaldsest käitumisest, intsestist, homoseksuaalsusest jms)
- Religioossed kinnismõtted (liigne muretsemine õige/vale või moraalsuse pärast jms)
- Ülemäärane muretsemine füüsilise tervise pärast (nt hirm haigestuda vähki või AIDSi),
- Ennetesse uskumine (õnne/ebaõnnenumbrid, värvid, horoskoobid, vasaku jalaga päeva alustamine jms).
Kompulsiivne käitumine
Sundteod sisaldavad endas korduvaid tegutsemismustreid, mis võivad hõivata iga päev tunde. Tegevused ei ole loomupäraselt nauditavad ega ka eesmärgilt kasulikud, sundteo aluseks on inimese hirm mingi kujutletud ohu ees. Tavaliselt peetakse neid kaitseabinõuks mõne tegelikult ebatõenäolise sündmuse vastu, mis võiks olla inimesele ohtlik või tema enda poolt esile kutsutud.
Sellist käitumist kogetakse kui mõttetut või tulutut ning tehakse korduvaid püüdlusi selle maha surumiseks. Samas on aga ikkagi leitud, et 15% OKHga patsientidest on veendunud rituaalide mõttekuses ja kasulikkuses.
Levinuimad kompulsiivsed ehk sundteod on:
- Pesemine ja puhastamine (ülemääraselt sage kätepesu, dušši all või vannis käimine; liiga põhjalik koristamine)
- Kontrollimine (kontrollitakse korduvalt, et ei oleks teinud/ei teeks endale või teisele kahju; et ei teeks vigu)
- Kordused (ülelugemine või –kirjutamine, rutiinsete tegevuste kordamine nt uksest sisse-välja käimine, istumine ja püsti tõusmine; liigutuste kordamine nt koputamine, puudutamine, silmade pilgutamine; teatud arvu korduste tegemine, kuna see on „hea“ või „õige“)
- Vaimsed sundteod (palvetamine „karistustest“ hoidumiseks; mõtete „tühistamine“ – nt „halb“ sõna asendatakse „hea“ sõnaga)
- Korrastamine (asjade joondu või süsteemi sättimine kuni tulemus „tundub õige“)
- Kogumine (mingite esemete ülemäärane kogumine)
- Vältimine (välditakse olukordi, mis võivad sundmõtteid vallandada).
Samas on oluline teada, et normaalsed sundnähud esinevad 80–88%-l inimestest (nt inimene unustab triikraua vooluvõrku, tekib reaalselt ohtlik olukord ning mõnda aega kontrollib ta kodust väljudes kõiki seinakontakte, et ühtegi seadet „seina“ ei jääks).
Miks häire tekib?
Seletusi on mitmeid. Näiteks on välja toodud, et põhjused võivad olla geneetilised ehk pärilikkusega seotud: selle häirega patsientide lähisugulastel esineb sundhäireid sagedamini kui rahvastikus üldiselt. OKH teket on seletatud ka serotoniini ja dopamiini tasakaalu häirumisega. Samuti sellega, et tegemist võib olla ajus emotsioone reguleerivate ning liigutusi koordineerivate struktuuride ja ajukoore vaheliste ühenduste häirumisega.
Õppimisteooria järgi on sundtegu tingitud reaktsioon ärevusele ning et sundteo järgselt ärevus vaibub lühikeseks ajaks. Tegelikult sundteod aga suurendavad ärevust, sest takistavad hirmutavate olukordadega kokku puutumist. Kui inimene lõpetaks sellise käitumise, avastaks ta, et seda, mida ta kardab, tegelikult ei juhtu. Samuti on leitud, et OKH ja depressiivsed häired esinevad sageli koos, samuti võivad sundhäired esineda koos sotsiaalfoobia, paanikahäire, söömishäirete või isiksusehäiretega.
Kuidas aga saada aru, kas tegu on normaalse nähu või häirega? Häire puhul peavad sundmõtted või sundteod või mõlemad korraga esinema enamusel päevadest vähemalt kahe järjestikuse nädala vältel ning need peavad olema stressi allikaks või häirima inimese igapäevaelu.
Kuidas ravida?
Uuringute andmetel on OKH ravis andnud häid tulemusi kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia. 50%– 70%-il häire all kannatajatest on käitumisteraapia osutunud tõhusaks ravimeetodiks. Lisaks teraapiale kasutatakse sageli ka tablettravi.
Sundhäirega inimene saab ka ise ennast mitmel moel aidata. Näiteks panna oma obsessiivsed mõtted kirja kohe, kui need tekivad. Kirjutamine annab aimu sellest, kui korduvad kinnisideed on ja mis on nende täpne sisu ning samas on mõtteid keerulisem kirja panna, kui neid oma peas mõelda. Seetõttu kaovad obsessiivsed mõtted tõenäoliselt varem.
Võta aega muretsemiseks
OKH häirega inimestele soovitatakse võtta ka üks kuni kaks korda päevas 10-minutit aega muretsemiseks. Valitakse koht ja aeg (nt elutoas, 8.00-8.10 ja 17.00-17.10) ning selle aja jooksul keskendutakse ainult häirivatele mõtetele. Oluline on, et neid mõtteid ei püütaks korrigeerida. Samuti on oluline, et „mureminuteid“ ei planeeritaks magamamineku eelsesse aega. Peale sellist keskendumist minnakse igapäevaste tegevuste juurde tagasi. Kui häirivaid mõtteid tekib, pannakse need kirja ning tegeletakse mõtetega järgmiste „mureminutite“ jooksul. Seesugune jätkuv „silmitsi seismine“ oma kinnisideega võib muuta inimese sammhaaval vähem ärevaks.
Kuidas toetada OKHga sõpra või pereliiget:
- Ära kritiseeri. Pea meeles, et tegemist on häire sümptomitega.
- Ära nääguta ega käsi rituaalset käitumist lõpetada. See teeb olukorra OKHga inimese jaoks ainult hullemaks.
- Ära mine rituaalse käitumisega kaasa. See võib käitumist veelgi kinnistada. Toeta inimest, mitte tema käitumisviisi.
- Hoia suhtlemist positiivse ja selgena. Toetav suhtlemine on oluline ja aitab leida jõudu OKH-le vastu seista.
- Huumor. Naerge koos mõningate koomiliste või absurdsete sümptomite üle, naermine võib aidata häirega seotud käitumist vähendada. Kuid veenduge, et sundhäirega inimene ei tunne end alandatuna ning näeb ise samuti olukorra koomilisust.
Töö- ja mängusõltuvus suurendavad OKH riski
Norras, Bergeni Ülikoolis uuriti 16 426 täiskasvanut ning leiti, et töösõltlastel esineb 2–3 korda suurema tõenäosusega kaasuvad psüühikahäireid, milleks on OKH (25,6%), aktiivsus ja tähelepanuhäire (32,7%), depressioon (8,9%) ning ärevushäired (33,8%). Samas ülikoolis uuriti lisaks 20 000 arvutimängusõltlast ning leiti, et ka mängusõltuvusega kaasnesid sageli OKH, aktiivsus ja tähelepanuhäire ning depressioon.
Allikas: The Relationships between Workaholism and Symptoms of Psychiatric Disorders: A Large-Scale Cross-Sectional Study (2016) http://www.uib.no/en/news/98186/workaholism-tied-psychiatric-disorders
Obsessiiv-kompulsiivne Monk
Ameerika telesarja „Monk“ nimitegelane Adrian Monk oli suurepärane San Francisco politseijaoskonna uurija kuni ta naine Trudy tapeti. Monkil on naise surmast väga raske üle saada. Tragöödia tagajärjel süveneb temas obsessiiv-kompulsiivne häire, mis on telesarjas paljude koomiliste olukordade aluseks. Skänni QR-koodi ja vaata klippi telesarjast:
***
Tuntud inimesed, kes kannatavad OKH all:
- David Beckham, jalgpallur - Beckhami kinnisideeks on see, et kõiki esemeid peab olema paarisarv ja need peavad olema sirges reas. Abikaasa Victoria on öelnud, et kui külmikus on kolm purki Pepsit, siis viskab David ühe purgi ära, sest kapis peab olema paarisarv purke.
- Serena Williams, tennisist - Põrgatab alati palli enne esimest servi viis korda ja peale teist servi kaks korda. Lisaks seob enne matši oma tennisepaelu erilisel moel.
- Frank Sinatra, laulja - Sinatra abikaasa on jaganud oma mälestustes, et Frankil oli kinnisidee puhtuse osas ning oli päevi, mil ta käis kümme või enam korda duši all.
- Donald Trump, USA presidendikandidaat - Kardab pisikuid, seetõttu keeldub võimalusel kätlemast (eriti õpetajatega, kuna nende laual on mehe sõnul eriti palju pisikuid) ja peseb sageli käsi. Keeldub liftis vajutamast 1. korruse nuppu, kuna „seda nuppu puudutatakse kõige sagedamini ja selle peal on seega kõige enam pisikuid“.
- Katy Perry, laulja - Lauljatar on maininud, et tal on OKH ja ta peseb iga päev 4–6 korda hambaid.
- Leonardo DiCaprio, näitleja - Tunneb tänaval käies tungi astuda igale teel leiduvale praole või nätsuplekile.
- Justin Timberlake, muusik - Kuulsal lauljal on teatud toidud, mis peavad alati kindlasti kodus külmkapist leitavad olema. Samuti on tal sundteod seoses korrastamisega.
Allikad:
http://www.helpguide.org/articles/anxiety/obssessive-compulsive-disorder-ocd.htm
http://www.disabled-world.com/artman/publish/famous-ocd.shtml
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm
http://www.inimene.ee
10 Most Extreme Cases of OCD In History, http://schoolpsychologistfiles.com/10-most-extreme-cases-of-ocd-in-history/