EMDR - Eye Movement Desensitization and Reprocessing. Meetodi looja: Francine Shapiro (1987) Eestis on psühholoogidel ja psühhiaatritel olnud võimalus õppida EMDRi Ameerika ning Rootsi koolitajate käe all alates 2004. aastast.
EMDR on üks psühhoteraapia meetoditest, mis kiirendab erinevate traumaatiliste kogemustega seotud probleemide ravi. Tegemist võib olla nii varasemate traumaatiliste kogemustega, kui ka hiljuti kogetud olukordadega. Uurimused on näidanud, et õnnetuste, tõsiste kaotuste, väärkohtlemiste, looduskatastroofide, sõdadest tingitud traumade korral, on selle meetodiga võimalik kiiresti leevendada traumaatiliste mälestuste mõju. Traumaatiliseks kogemuseks võivad olla aga väga erinevad, pikaajalist negatiivset mõju omavad elusündmused (nt kiusamise, vägivalla kogemine või pealt nägemine, tõrjumine, ebaõnnestumised, õnnetused, traumad, lapsena kogetud hirmutavad meditsiiniprotseduurid vms).
Traumaatiliste sündmuste puhul võivad inimese loomulikud kognitiivsed ja neuroloogilised toimetulekumehhanismid olla ülekoormatud ning seetõttu on kogetud sündmusest tingitud mälestuse töötlus ajus ebapiisav - mälestus talletatakse isoleeritud mäluvõrgustikku.
Tavaliselt toimub meil traumaatiliste kogemuste töötlus ajus loomulikult, ent kui inimene on kogenud korduvaid traumasid või nendest põhjustatud ülitugevat stressi, võib loomulik paranemine olla häiritud ning algne traumaatiline kogemus jääda ajus töötlemata. Kui inimene kogeb hiljem midagi, mis on mingil moel sarnane algselt kogetuga, võivad töötlemata mälestused koos emotsioonidega taas esile kerkida. Töötlemata mälestusega seotud reaktsioonide vallandajaks võivad olla sarnased olukorrad, keskkond või inimesed, helid, lõhnad, kehaaisting, kellegi käitumine jms. Töötlemata mälestused võivad olla häire(te) tekke aluseks.
Itaalia neuroloog Pagani (2012) leidis EEG võrdlusi uurides, et EMDRi protsessi käigus kognitiivsete mälestuste töötluse intensiivsus vähenes. Samas vähenesid EMDRi protsessis osalenud inimeste ärevus ning ebamugavustunne minevikumälestuse meenutamisel.
Meetodi abil on võimalik oluliselt vähendada traumajärgseid sümptomeid, näiteks
emotsionaalset stressi
sundmõtteid
tahtele allumatuid mälupilte ja õudusunenägusid.
Samuti kasutatakse EMDRi
ärevuse (nt eksamiärevus, võistlusärevus jms)
foobiate (nt hirm erinevate suhtlemisolukordade ees, lennuhirm, hirm hambaravi ees vms)
häirivate mälestuste (nt kiusamine, häbistamine, tõrjumine jms; autoavarii või muu õnnetus; ebaõnnestunud esinemine või võistluskogemus)
füüsilistest vigastustest paranemise (nt sportlastel, kellel jääb hirm kogetud traumast häirima - valukogemus)
valuhäirete (psühhogeense päritoluga, kehalise haiguse tunnusteta valu)
söömishäirete (nt kontrollimatud söömishood jms)
traumaatilise stressi (nt traumajärgne stresshäire)
sõltuvuste (nt mängurlus jms)
komplitseeritud leina (leina "kinni jäämine")
dissotsiatiivste häirete
seksuaalse ja/või füüsilise väärkohtlemise korral.
Tõenduspõhise teraapiameetodina soovitatakse EMDR-i rahvusvahelistes teraapiajuhistes: World Health Organization (2013); The European Network of Traumatic Stress Studies - TENTS (2010); International Society for Traumatic Stress Studies - ISTSS (2009); American Psychiatric Association - APA (2004); Department of Veterans Affairs & Department of Defense (2010); National Institute for Clinical Excellence, UK (2005); National Institute of Health and Medical Research, France (2004); National Board of Health and Welfare, Sweden (2010); Dutch National Steering Committee Guidelines Mental Health Care (2003) jt.
EMDRi on võimalik läbi viia ka veebis (nt. RemotEMDR jt programmide abil).