Mis on EMDR? (Eye Movement Desensitization and Reprocessing)
EMDR on teraapiameetod, mis on loodud häirivate või traumaatiliste mälestustega töötamiseks. Teoreetiliseks seletuseks on EMDRi puhul see, et paljud psühholoogilised probleemid tulenevad häirivatest elusündmustest ehk kogetust, mis ei ole tavapärasel moel meie mällu salvestunud ning mille kohta öeldakse, et see info on ajus töötlemata või blokeeritud. Nende traumaatiliste mälestustega toime tulekuks võime me vajada abi ja EMDR on selleks üks võimalus.
Mille poolest on traumamälestused erinevad?
Tavaliselt hoitakse mälestusi ajuosas mille nimi on hipokampus. Sellest osast võiks mõelda nagu raamatukoguhoidjast, kes seab sündmusi kataloogidesse (töötleb) ja paneb need õigesse kohta hoiule. Kuid mõned traumaatilised sündmused (nagu nt õnnetused, katastroofid või vägivald) on nii intensiivsed, et hipokampus ei suuda selle tööga toime tulla. Sel juhul säilitatakse mälestused töötlemata kujul. Sellised traumamälestused võivad aga taas esile kerkida, hakata korduma ning põhjustada koduvat ebamugavustunnet.
Millest EMDRi seansil räägitakse?
EMDRi seansid koosnevad erinevatest osadest. Nendeks on:
Ettevalmistus
Mõtle murettekitavale mälestusele. Milline on selle mälestuse kõige ebamugavam hetk (osa)?
Sõnasta, milline on selle ebamugavaima hetkega seonduv negatiivne uskumus (terapeut võib küsida: “mida negatiivset see sündmus sinu kohta ütleb?”nt "ma ei ole piisavalt hea"; "mul ei ole turvaline" jne)
Püüa meenutada, millised emotsioonid ja kehalised aistingud selle hetkega olid/on seotud?
Mälestuse töötlus
Mõtle mälupildile ja uskumusele ning liiguta samal ajal silmi vaheldumisi vasakule ja paremale (klappe kasutades pööra tähelepanu helidele, mida kuuled vaheldumisi vasakus või paremas kõrvaklapis).
Luba oma meelel vabalt liikuda koos sellega, mis iganes esile kerkib, lihtsalt märka, mis sinuga toimub.
Sellist tegevust korratakse seni, kuni mälestus ei põhjusta enam ebamugavustunnet (see võib toimuda ühe seansi jooksul, mõnikord võib see võtta ka kauem aega).
Miks mul on vaja silmi liigutada?
EMDRis palutakse sul mõelda mälestusele ning pöörata tähelepanu ühelt kehapoolelt teisele liikuvale stiimulile. Üks viis selleks on terapeudi edasi-tagasi liikuva käe jälgimine. (Alternatiivsete variantide puhul palutakse sul pöörata tähelepanu vahelduvatele helidele kõrvaklappides või vaheldumisi mõlemale käeseljale koputamisest tekkivale kehaaistingule.)
Sellist silmade paremale-vasakule liikumist nimetatakse bilateraalseks stimulatsiooniks. Leitud on, et see toetab mälestuste töötlust ning on mitmeid teooriaid, mis selgitavad, kuidas töötlus toimub. Mille puhul EMDRi kasutatakse?
Tõendatud on, et EMDR on tõhus meetod traumajärgse stressihäire (PTSD) ravis. Seda soovitavad raviks nt American Psychological Association ja National Institute for Health and Care Excellence (NICE, Suurbritannias). Leitud on, et EMDR on efektiivne ka traumaatiliste mälestuste ning ärevuse, foobia ja paanikahäirete ravis.
Mitut nõustamisseanssi läheks vaja?
EMDRi seansid on mõnikord veidi pikemad kui teraapias tavapäraselt (kuni 90 minutit). Seansside arv sõltub kogetud trauma tüübist ning keerukusest. NICE juhendi järgi võib lihtsamate traumade raviks piisata 8–12 seansist, keerukamate traumade puhul läheb vaja enam kohtumisi.
Meetod loodi 1987. aastal Ameerikas Francine Shapiro poolt. Eestis on EMDRi psühholoogidele ja psühhiaatritele õpetatud alates 2004. aastast.