Traumateraapia abil paanikahoogudest vabaks
Tekst ilmus ajakirjas Psühholoogia Sinule ( jaanuar 2015).
25-aastane Meeli ärkas öösiti paanikahoogude pärast. Lootus, et need iseenesest mööduvad, ei täitunud. Lõpuks ei suutnud ta enam õppida ega isegi mitte e-kirju lugeda. Kuidas EMDRi meetod tema olukorda muutis, uuris Hanna-Kristel Valge.
Kas said teada, millest sul paanikahood tekkisid?
Läksin nõustamisele, sest tahtsin kooli ära lõpetada. Eeldasin, et need mured olid ülikooliga seotud. Olin üllatunud kui mõistsin, et mind mõjutasid ammused asjad, millest arvasin, et olin üle saanud ja ära unustanud. Ilmnes, et elasin tugevalt üle oma vanemate lahkuminekut ning sellega seonduvat. Olin pere vanim laps ja mind kisti lahkumineku vahele. Minust sai vanematevahelise suhtluse vahelüli.
Isa läks meie juurest minema ja ema vajas enda kõrvale uut täiskasvanut ja vastutajat. Selle rolli sain mina. Väikese lapsena ma seda ei mõistnud ja selle peale tekkiski mul n-ö lühis. Pidin olema täiskasvanu, kuigi tegelikult olin laps. See oli suur koorem, sest tundsingi end vastutavana, kuid laps ei ole ilmselgelt võimeline võtma endale vanema kohustusi. Kuna tundsin end vastutavana, siis kandsin enda sees meeletut süütunnet, kui midagi natukenegi valesti oli läinud.
Ülikooli minnes ei toetanud ema mind enam majanduslikult. Mul oli meeletu hirm selle ees, kas ma saan hakkama. Isegi kõige väiksem probleem tekitas suurt stressi. Näiteks kui saapad olid katki ja pidin uued ostma, siis oli meeletu hirm, kas ma ikka tulen järgmisel kuul ots-otsaga kokku. Pingutasin tööl ja koolis üle ning lõpuks tuligi blokk. Ei suutnud enam midagi teha. Arvan, et iseseisvumine nii majanduslikult kui üleüldiselt tuli liialt kiiresti ning see tõi ka mineviku hirmud kohe üles. Pidin ju ka siis nii öelda iseseisvuma, kui selleks veel õige aeg polnud.
Mis toimus seanssidel?
Esimestel kohtumistel rääkisin ära oma loo ja psühholoog tutvustas mulle EMDRi (Eye Movement Desensitization and Reprocessing). Ta õpetas mulle turvakoha tehnikat, mis tähendab, et kujutlen ennast oma mõttes aega ja kohta, kus olen tundud ennast hästi, täielikus rahus ja turvalisuses. Seda kasutasin siis iga päev ja veel praegugi, kui tunnen vajadust. See võtab pinged maha, maandab ärevust ja tekitab mõnusa tunde.
Enne seansse tegime ajajoone, kuhu märkisin esimesena meelde tulnud viis positiivset ja viis negatiivset elusündmust. Valisin viiest negatiivsest ühe, millega hakkasin tegelema. Pärast esimest seanssi mõistsin, et olen end varem sama moodi tundnud ja et olukorra tõlgendus pärines hoopis minevikusündmustest. Mulle hakkasid meenuma olukorrad, mis olid vahepeal täielikult meelest läinud. Hakkasin nägema oma reaktsioonide ja emotsioonide tagamaid ning põhjusi.
Psühholoog palus mul kujutleda valitud negatiivset sündmust, uurida, mida ma oma kehas tunnen ning millised mõtted või mälupildid tekivad. See oli iga kord väga erinev. Olen tundnud tugevat survetunnet rinnas ja kurgus, mõnikord on inimeste pikkused minu mõttepiltides ebatavalised (nt tundsin end hästi väiksena, kuigi tegelikult olin toimunud sündmuse ajal juba täiskasvanu). Ühel viimastest seanssidest tundsin rinnas tohutult tugevat pinget ja pitsitust. Seansi käigus läks kõik järsku vabaks ja korraga oli ülihea ja vaba hingata. Ka varem olin kogenud seda, kuidas seansi käigus õlad alla vajuvad ja lõdvestuvad, kuigi ma polnud enda arvates üldse pinges. Keha reageerib seanssidel väga kõnekalt.
Tegelesime ka ammustest sündmustest tekkinud uskumustega. Näiteks paljude situatsioonide korral uskusin, et mina olin süüdi. Pärast olukorra laiali harutamist ning kõrvalt vaatamist muutus ka mu uskumus kohasemaks.
Kuidas võrdleksid end enne ja pärast teraapias käimist? Mis on muutunud?
Teraapias käisin umbes pool aastat ja ebameeldivad paanikahood kadusid. Need olidki põhjustatud teadvustamata mineviku hirmudest, mis pingelisel hetkel välja lõid. Sain need teemad lahendatud ja nii kadusid ka paanikahood.
Ma olen tohutult palju enesekindlam. Enne võtsin kõike negatiivset nii meeletult hinge, ükskõik millises vormis, isegi kui see polnud mulle suunatud. Varem olin ma ka hästi suur põdeja ning hoidsin kõik tunded enda sees. Kui nüüd midagi juhtub või nässu läheb, siis elan selle turvaliselt välja ning lahendan asja ära. Tegelen probleemiga kohe, mitte ei suru seda alla. Olen palju optimistlikum.
Võtan ka oma kuueelarvet oluliselt rahulikumalt ja mõistlikumalt, see teema ei tekita stressi nii nagu varem. Julgen inimestega rääkima minna. Varem oli nii, et kui keegi kasvõi bussis mind korraks vaatas, olin ma veendunud, et mul on midagi viga või valesti. Kartsin meeletult kriitikat ja tundsin end kõige pärast süüdi. Nüüd näen asju teises valguses ja mõistan paljusid asju paremini. EMDRi abiga tulin neist sündmustest välja ja näen neid justkui kõrvalt. Olen palju vabam ja positiivsem, vanad hirmud on kadunud. Vahel ikka tuleb mõni asi meelde või juhtub midagi, aga nüüd ma tean, et tulen sellega edukalt toime.
Traumateraapia meetod ehk EMDR
Tutvustab psühholoog Ivi Niinep
Sageli arvatakse, et psühhotraumasid kogevad vaid need, kes on sattunud õnnetusse, katastroofi või sõjaolukorda. Ent traumana võib mõjuda iga sündmus, millel on inimesele pikaajaline negatiivne mõju (näiteks koolikiusamine või kodune vaimne vägivald).
Tavaliselt töötleb aju traumaatilist kogemust loomulikult ja inimene ei vaja terapeudi abi. Ent kui traumad või neist põhjustatud stress on olnud korduvad võib loomulik paranemine olla häiritud. Kui inimene kogeb hiljem midagi, mis mingil moel meenutab trauma ajal üleelatut (nt lõhnad, helid, olukorrad), võivad töötlemata mälestused taas elavalt esile kerkida.
EMDR on psühhoteraapia meetod, mis kiirendab traumaatilistest kogemustest tingitud probleemide ravi. Tegu võib olla nii varajaste traumaatiliste kogemustega või ka hiljuti kogetud olukordadega.
Teraapia algusetapis õpetatakse kliendile lihtsaid, turvatunnet loovaid ja ärevust maandavaid tehnikaid. Alles seejärel asutakse samm-sammult traumaatilist minevikukogemust lähemalt uurima. Traumakogemustega töötamiseks peab ajus aktiveerima teatud protsesse. Nende käivitamiseks palutakse kliendil tähelepanu koondada teatud rütmilisele stiimulile (käe liikumine, heli kõrvaklappides vms), mis aktiveerib ajus infotöötluse protsessi. REM ehk kiirete silmaliigutuste une ajal toimub meie ajus sarnane protsess, mille käigus töödeldakse informatsiooni, emotsioone ning kogemusi.
Rütmilise stiimuliga samaaegselt meenutab klient valitud negatiivset sündmust ning sellega seonduvat enda kohta käivat häirivat mõtet. Näiteks: ma oleksin pidanud selles olukorras tegema midagi teisiti. Minevikusündmus töödeldakse läbi koos sellega kaasuvate kehaaistingute ja emotsioonidega. Teraapia käigus väheneb traumamälestuse intensiivsus ja enda kohta käiva häiriva mõtte asemele saab võtta uue ja positiivse: ma andsin selles olukorras endast parima. Mälestus traumast muutub neutraalseks, saades üheks paljude seast.
EMDR-i kasutatakse nii täiskasvanute kui ka lastega. Meetodi abil on võimalik oluliselt vähendada traumajärgseid sümptomeid, näiteks emotsionaalset stressi, sundmõtteid, tahtele allumatuid mälupilte ja õudusunenägusid. EMDRi kasutatakse ka paanika, ärevuse, foobiate, häirivate mälestuste, komplitseeritud leina, valuhäirete, söömishäirete, traumaatilise stressi, sõltuvuste, seksuaalse ja/või füüsilise väärkohtlemise korral.
Huvitav teada
EMDR - Eye Movement Desensitization and Reprocessing
EMDR meetodi lõi 1987. aastal USA psühholoog ja teadlane Francine Shapiro. Ühel päeval mõlgutas ta jalutuskäigul murelikke mõtteid seoses oma tervisega. Jalutades ning samal ajal mõeldes, olid ta silmad liikunud vilkalt edasi-tagasi. Peale jalutuskäiku märkas ta, et negatiivsena tundunud mälestused polnud enam nii häirivad.
Sama oli ta ka oma patsientidega töötades täheldanud, et häirivate mõtete ajal hakkasid patsientide silmad teistmoodi liikuma. Ta oletas, et traumaatiliste mälupiltide taaselustumise ja silmade liikumise vahel on seos. Shapiro palus sõjaveteranidel rääkida üleelatust ning samal ajal jälgida silmadega tema käe liikumist. Protsessi käigus kadusid paljud häirivad mälupildid täiesti või olid taasilmudes vähem ärevust tekitavad.
Praeguseks loetakse EMDRi kognitiiv-käitumusliku teraapia kõrval üheks efektiivsemaks traumajärgse stresshäire ravi meetodiks. Eestis on EMDRi väljaõpe paarikümnel psühholoogil ja psühhoterapeudil.
Uuri lisaks: www.emdr-europe.org, www.emdr.com
Francine Shapiro (2013). Getting Past Your Past: Take Control of Your Life with Self-Help Techniques from EMDR Therapy
25-aastane Meeli ärkas öösiti paanikahoogude pärast. Lootus, et need iseenesest mööduvad, ei täitunud. Lõpuks ei suutnud ta enam õppida ega isegi mitte e-kirju lugeda. Kuidas EMDRi meetod tema olukorda muutis, uuris Hanna-Kristel Valge.
Kas said teada, millest sul paanikahood tekkisid?
Läksin nõustamisele, sest tahtsin kooli ära lõpetada. Eeldasin, et need mured olid ülikooliga seotud. Olin üllatunud kui mõistsin, et mind mõjutasid ammused asjad, millest arvasin, et olin üle saanud ja ära unustanud. Ilmnes, et elasin tugevalt üle oma vanemate lahkuminekut ning sellega seonduvat. Olin pere vanim laps ja mind kisti lahkumineku vahele. Minust sai vanematevahelise suhtluse vahelüli.
Isa läks meie juurest minema ja ema vajas enda kõrvale uut täiskasvanut ja vastutajat. Selle rolli sain mina. Väikese lapsena ma seda ei mõistnud ja selle peale tekkiski mul n-ö lühis. Pidin olema täiskasvanu, kuigi tegelikult olin laps. See oli suur koorem, sest tundsingi end vastutavana, kuid laps ei ole ilmselgelt võimeline võtma endale vanema kohustusi. Kuna tundsin end vastutavana, siis kandsin enda sees meeletut süütunnet, kui midagi natukenegi valesti oli läinud.
Ülikooli minnes ei toetanud ema mind enam majanduslikult. Mul oli meeletu hirm selle ees, kas ma saan hakkama. Isegi kõige väiksem probleem tekitas suurt stressi. Näiteks kui saapad olid katki ja pidin uued ostma, siis oli meeletu hirm, kas ma ikka tulen järgmisel kuul ots-otsaga kokku. Pingutasin tööl ja koolis üle ning lõpuks tuligi blokk. Ei suutnud enam midagi teha. Arvan, et iseseisvumine nii majanduslikult kui üleüldiselt tuli liialt kiiresti ning see tõi ka mineviku hirmud kohe üles. Pidin ju ka siis nii öelda iseseisvuma, kui selleks veel õige aeg polnud.
Mis toimus seanssidel?
Esimestel kohtumistel rääkisin ära oma loo ja psühholoog tutvustas mulle EMDRi (Eye Movement Desensitization and Reprocessing). Ta õpetas mulle turvakoha tehnikat, mis tähendab, et kujutlen ennast oma mõttes aega ja kohta, kus olen tundud ennast hästi, täielikus rahus ja turvalisuses. Seda kasutasin siis iga päev ja veel praegugi, kui tunnen vajadust. See võtab pinged maha, maandab ärevust ja tekitab mõnusa tunde.
Enne seansse tegime ajajoone, kuhu märkisin esimesena meelde tulnud viis positiivset ja viis negatiivset elusündmust. Valisin viiest negatiivsest ühe, millega hakkasin tegelema. Pärast esimest seanssi mõistsin, et olen end varem sama moodi tundnud ja et olukorra tõlgendus pärines hoopis minevikusündmustest. Mulle hakkasid meenuma olukorrad, mis olid vahepeal täielikult meelest läinud. Hakkasin nägema oma reaktsioonide ja emotsioonide tagamaid ning põhjusi.
Psühholoog palus mul kujutleda valitud negatiivset sündmust, uurida, mida ma oma kehas tunnen ning millised mõtted või mälupildid tekivad. See oli iga kord väga erinev. Olen tundnud tugevat survetunnet rinnas ja kurgus, mõnikord on inimeste pikkused minu mõttepiltides ebatavalised (nt tundsin end hästi väiksena, kuigi tegelikult olin toimunud sündmuse ajal juba täiskasvanu). Ühel viimastest seanssidest tundsin rinnas tohutult tugevat pinget ja pitsitust. Seansi käigus läks kõik järsku vabaks ja korraga oli ülihea ja vaba hingata. Ka varem olin kogenud seda, kuidas seansi käigus õlad alla vajuvad ja lõdvestuvad, kuigi ma polnud enda arvates üldse pinges. Keha reageerib seanssidel väga kõnekalt.
Tegelesime ka ammustest sündmustest tekkinud uskumustega. Näiteks paljude situatsioonide korral uskusin, et mina olin süüdi. Pärast olukorra laiali harutamist ning kõrvalt vaatamist muutus ka mu uskumus kohasemaks.
Kuidas võrdleksid end enne ja pärast teraapias käimist? Mis on muutunud?
Teraapias käisin umbes pool aastat ja ebameeldivad paanikahood kadusid. Need olidki põhjustatud teadvustamata mineviku hirmudest, mis pingelisel hetkel välja lõid. Sain need teemad lahendatud ja nii kadusid ka paanikahood.
Ma olen tohutult palju enesekindlam. Enne võtsin kõike negatiivset nii meeletult hinge, ükskõik millises vormis, isegi kui see polnud mulle suunatud. Varem olin ma ka hästi suur põdeja ning hoidsin kõik tunded enda sees. Kui nüüd midagi juhtub või nässu läheb, siis elan selle turvaliselt välja ning lahendan asja ära. Tegelen probleemiga kohe, mitte ei suru seda alla. Olen palju optimistlikum.
Võtan ka oma kuueelarvet oluliselt rahulikumalt ja mõistlikumalt, see teema ei tekita stressi nii nagu varem. Julgen inimestega rääkima minna. Varem oli nii, et kui keegi kasvõi bussis mind korraks vaatas, olin ma veendunud, et mul on midagi viga või valesti. Kartsin meeletult kriitikat ja tundsin end kõige pärast süüdi. Nüüd näen asju teises valguses ja mõistan paljusid asju paremini. EMDRi abiga tulin neist sündmustest välja ja näen neid justkui kõrvalt. Olen palju vabam ja positiivsem, vanad hirmud on kadunud. Vahel ikka tuleb mõni asi meelde või juhtub midagi, aga nüüd ma tean, et tulen sellega edukalt toime.
Traumateraapia meetod ehk EMDR
Tutvustab psühholoog Ivi Niinep
Sageli arvatakse, et psühhotraumasid kogevad vaid need, kes on sattunud õnnetusse, katastroofi või sõjaolukorda. Ent traumana võib mõjuda iga sündmus, millel on inimesele pikaajaline negatiivne mõju (näiteks koolikiusamine või kodune vaimne vägivald).
Tavaliselt töötleb aju traumaatilist kogemust loomulikult ja inimene ei vaja terapeudi abi. Ent kui traumad või neist põhjustatud stress on olnud korduvad võib loomulik paranemine olla häiritud. Kui inimene kogeb hiljem midagi, mis mingil moel meenutab trauma ajal üleelatut (nt lõhnad, helid, olukorrad), võivad töötlemata mälestused taas elavalt esile kerkida.
EMDR on psühhoteraapia meetod, mis kiirendab traumaatilistest kogemustest tingitud probleemide ravi. Tegu võib olla nii varajaste traumaatiliste kogemustega või ka hiljuti kogetud olukordadega.
Teraapia algusetapis õpetatakse kliendile lihtsaid, turvatunnet loovaid ja ärevust maandavaid tehnikaid. Alles seejärel asutakse samm-sammult traumaatilist minevikukogemust lähemalt uurima. Traumakogemustega töötamiseks peab ajus aktiveerima teatud protsesse. Nende käivitamiseks palutakse kliendil tähelepanu koondada teatud rütmilisele stiimulile (käe liikumine, heli kõrvaklappides vms), mis aktiveerib ajus infotöötluse protsessi. REM ehk kiirete silmaliigutuste une ajal toimub meie ajus sarnane protsess, mille käigus töödeldakse informatsiooni, emotsioone ning kogemusi.
Rütmilise stiimuliga samaaegselt meenutab klient valitud negatiivset sündmust ning sellega seonduvat enda kohta käivat häirivat mõtet. Näiteks: ma oleksin pidanud selles olukorras tegema midagi teisiti. Minevikusündmus töödeldakse läbi koos sellega kaasuvate kehaaistingute ja emotsioonidega. Teraapia käigus väheneb traumamälestuse intensiivsus ja enda kohta käiva häiriva mõtte asemele saab võtta uue ja positiivse: ma andsin selles olukorras endast parima. Mälestus traumast muutub neutraalseks, saades üheks paljude seast.
EMDR-i kasutatakse nii täiskasvanute kui ka lastega. Meetodi abil on võimalik oluliselt vähendada traumajärgseid sümptomeid, näiteks emotsionaalset stressi, sundmõtteid, tahtele allumatuid mälupilte ja õudusunenägusid. EMDRi kasutatakse ka paanika, ärevuse, foobiate, häirivate mälestuste, komplitseeritud leina, valuhäirete, söömishäirete, traumaatilise stressi, sõltuvuste, seksuaalse ja/või füüsilise väärkohtlemise korral.
Huvitav teada
EMDR - Eye Movement Desensitization and Reprocessing
EMDR meetodi lõi 1987. aastal USA psühholoog ja teadlane Francine Shapiro. Ühel päeval mõlgutas ta jalutuskäigul murelikke mõtteid seoses oma tervisega. Jalutades ning samal ajal mõeldes, olid ta silmad liikunud vilkalt edasi-tagasi. Peale jalutuskäiku märkas ta, et negatiivsena tundunud mälestused polnud enam nii häirivad.
Sama oli ta ka oma patsientidega töötades täheldanud, et häirivate mõtete ajal hakkasid patsientide silmad teistmoodi liikuma. Ta oletas, et traumaatiliste mälupiltide taaselustumise ja silmade liikumise vahel on seos. Shapiro palus sõjaveteranidel rääkida üleelatust ning samal ajal jälgida silmadega tema käe liikumist. Protsessi käigus kadusid paljud häirivad mälupildid täiesti või olid taasilmudes vähem ärevust tekitavad.
Praeguseks loetakse EMDRi kognitiiv-käitumusliku teraapia kõrval üheks efektiivsemaks traumajärgse stresshäire ravi meetodiks. Eestis on EMDRi väljaõpe paarikümnel psühholoogil ja psühhoterapeudil.
Uuri lisaks: www.emdr-europe.org, www.emdr.com
Francine Shapiro (2013). Getting Past Your Past: Take Control of Your Life with Self-Help Techniques from EMDR Therapy