Bipolaarne häire: elu ameerika mägedel
Artikkel ilmus ajakirjas "Psühholoogia Sinule"
Kõik see algas uuel aastal. Tundsin ennast lihtsalt suurepäraselt. Need olid mu viimase aja kolm parimat päeva. Sellele järgnes täielik mõõn. 5. jaanuariks olin nii mustas augus, et ei suutnud kodust välja minna. Ma ei tahtnud midagi teha ega kedagi näha. Lihtsad asjad, nagu söömine, pesemine ja riietumine, ei olnud enam lihtsad.
Ja siis see muutus, sõna otseses mõttes üleöö. Ühel õhtul, jaanuari teisel nädalal, olin magama minnes kurb ja ärev, hommikul ärgates aga ülimalt heatujuline. Mu mõtted tormlesid, olin seletamatul kombel elevil ja mul oli nii palju energiat, et ma ei osanud sellega midagi peale hakata. Tundus, et mu aju oli lülitunud täiskäigule ja töötles kümme korda enam infot kui tavaliselt ning seda ilma igasuguse teadliku pingutuseta.
Samast päevast ma peaaegu lõpetasin magamise. Terve järgneva nädala magasin igal ööl vähem kui kolm tundi. See oli kogu uni, mida ma vajasin ja ma polekski olnud võimeline kauem magama, sest mu peas keerlesid pidevalt erinevad ideed, mis aja möödudes muutusid järjest suurejoonelisemaks.
Ühel hetkel ma otsustasin, et lähen ja matkan mööda Suurbritannia rannikut – seitsme kuu jooksul 40 km päevas, ning alustan sellega niipea kui võimalik. Veidi hiljem otsustasin, et pean ilmtingimata saama õlale tätoveeringu. Jõudsin nii kaugele, et joonistasin pildigi märkmepaberile valmis, kuid tänu taevale jätsin ma selle plaani katki. Käitusin impulsiivselt ja mitte üldsegi endale iseloomulikult, kuid sellegipoolest mõtlesin ma sel hetkel kõiki neid asju täiesti tõsiselt. Tätoveering oli lihtsalt üks minu paljudest veidratest ideedest ning kogu selle aja tantsisid mu mõtted mingi väga kummalise pilli järgi.
Siis, mitme nädala möödudes, hakkasid mu mõtted jälle pisitasa aeglustuma. Mu lennukus taandus ning ühel päeval langes tuju taas järsult. Olin paar kuud mustas augus, siis läks olemine paremaks, seejärel saabus jälle ülihea periood, mis lõppes depressiooniga. Kõik see kestis kokku umbes 18 kuud. Peale kõike seda läksin arsti vastuvõtule ja sain ravimid, mida ma siiani kasutan.
Allikas: Gavin Extence „I have bipolar disorder, but I wouldn’t want to ‘fix’ my mind“ The Guardian
Bipolaarne häire (BP) on meeleoluhäire, mille puhul kõigub meeleolu maania ja depressiooni suunas. Ja see on enamat kui lihtsalt hea või halb tuju, sest tsüklid võivad kesta päevi, nädalaid või suisa kuid. Kirjutab Ivi Niinep.
BP on meeleoluhäire, mis põhjustab tõsiseid muutusi meeleolus, tegutsemisaktiivsuses, mõtlemises ja käitumises. Erinevalt tavalistest meeleolukõikumistest, on need BP häire puhul nii intensiivsed, et häirivad inimese igapäevaelu.
Maania episoodi ajal võib inimene impulsiivselt oma tööst loobuda, võtta laene, teha osteldes tühjaks oma pangakaardid ning tunda end puhanuna juba paaritunnise une järel. Depressiooni episoodi ajal võib sama inimene olla liialt väsinud, et voodist tõusta, olla täis enesevihkamist ja lootusetust, kuna on töötu ning võlgades.
BP häire tekkepõhjused ei ole täpselt teada, sageli viidatakse pärilikkusele, omandatud bioloogilisele kalduvusele, psühhotraumadele või pikaajalisele ja pidevale stressile. Esimene BP häire episood esineb tavaliselt teismelisena või varajases täiskasvanueas. Mõnikord on sümptomid vähe avaldunud või ebaselged ning BP häirega inimesed võivad jääda vajaliku tähelepanu ning õige diagnoosita. Õige ravi ja toetus on aga olulised selleks, et BP häirega inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu. BP häirete tõsidusest hoolimata saavad ravi vähem kui pooled selle häirega inimestest.
Sümptomid
BP sümptomid võivad väljenduda erinevatel inimestel erinevalt ning varieeruda suuresti nii oma mustri, intensiivsuse kui ka sageduse poolest. Mõnel esineb rohkem maaniat või depressiooni, samas kui teisel jagunevad need episoodid võrdselt. Mõnel esineb meeleoluhäireid sageli, teine kogeb neid vaid mõned korrad elus.
Esineb nelja tüüpi meeleolumuutuse episoodi: maania, hüpomaania, depressioon ja segatüüpi episood. Igal episoodil on ainulaadsed sümptomid.
Maania sümptomid
Maania episoodi ajal kogetakse tavaliselt energia ja loovuse tõusu ning eufooriat. Maanias olevad inimesed räägivad kiiresti ja palju, magavad vähe ning on hüperaktiivsed. Nad võivad tunda, et on ülivõimekad, võitmatud või suisa väljavalitud. Kuigi maanias olemine võib tunduda algul tore, on suur tõenäosus, et ühel hetkel ei suudeta seda seisundit enam kontrollida.
Sageli käituvad inimesed maania episoodi ajal mõtlematult, näiteks mängivad maha oma säästud, loovad sobimatuid seksuaalsuhteid, teevad kahjulikke investeeringuid jms. Nad võivad olla ka vihased, ärritunud ja agressiivsed – provotseerida tülisid, solvata, kui nende plaanidega ei olda nõus ja süüdistada igaühte, kes julgeb neid kritiseerida. Mõnel inimesel tekivad maania episoodi ajal luulumõtted või meelepetted.
Hüpomaania on maania kergem vorm, mille puhul inimesed on enamasti võimelised oma igapäevaste tegemistega toime tulema ning ei kaota kontakti reaalsusega. Teistele võib tunduda, nagu oleks hüpomaaniaga inimesel lihtsalt ebatavaliselt hea tuju. Ent hüpomaania võib samuti põhjustada halbu otsuseid, mis kahjustavad suhteid, karjääri ning mainet. Lisaks kasvab hüpomaania sageli järk-järgult üle maaniaks, millele järgneb depressioon.
Depressiooni sümptomid
Minevikus ei tehtud bipolaarse ja tavapärase ehk unipolaarse depressiooni vahel vahet, kuid üha suurem arv uuringuid viitavad sellele, et nende vahel on olulised erinevused, eriti nende ravi seisukohast lähtudes. Enamus bipolaarse depressiooniga inimestest ei saa nt antidepressantidest abi. Tegelikult on oht, et antidepressandid võivad neil vallandadada hüpomaania või maania episoodi, põhjustada meeleolude kiiret vaheldumist või häirida teiste meeleolu stabiliseerivate ravimite mõju.
BP depressiooniga kaasneb suurema tõenäosusega ärrituvus, süütunne, ette ennustamatud tujukõikumised ja sisemine rahutus. Samuti kalduvad BP depressiooniga inimesed aeglasemalt liikuma ja rääkima, magavad palju ning nende kehakaal kasvab.
Tavalisteks depressiooni sümptomiteks BP häire puhul on lootusetuse, kurbuse või tühjuse tunne, võimetus kogeda rõõmu, väsimus, jõuetus, füüsiline ja vaimne loidus, muutused söögiisus ja kehakaalus, unehäired, keskendumise ja mäluprobleemid, enesetapumõtted, süü- ning alaväärsuse tunne. Raske depressiooni korral võivad ka esineda psühhootilised sümptomid.
BP häire segatüüpi episoodis esinevad samaaegselt nii maania (või hüpomaania) kui ka depressiooni sümptomid. Tavaliselt on selles episoodis depressioon koos rahutuse, ärrituvuse, ärevuse, unetuse, tähelepanu hajumise ja hüplevate mõtetega. Kõrge energia ja madala meeleolu kombinatsioon võib tõsta suitsiidiriski.
Ravi olulisus
Kui märkate endal või kellelgi teisel BP häire sümptomeid, ärge jätke neid tähelepanuta. Probleemi ignoreerimine ei pane neid märke kaduma, pigem teeb see asja hullemaks. Elu ravimata BP häirega võib viia probleemideni mitmetes valdkondades, alates karjäärist, suhetest kuni terviseni. Häire varajane diagnoosimine ja ravi võivad aidata neid komplikatsioone vältida.
Mõni inimene keeldub ravist, kuna talle meeldib maania episoodi ajal tekkiv energia ning eufooria, kuid sellel on oma hind – meeleolu tõusu episoodid võivad kahjustada suhteid ja tekitada probleeme, millega tuleb hiljem silmitsi seista.
BP häire vajab pikaajalist ravi. Kuna häire on krooniline ning ägenemistega, on oluline jätkata ravi isegi siis, kui inimene tunneb end paremini. Enamik BP häirega inimesi vajab ravimeid, mis takistavad uute episoodide teket ning hoiavad ära sümptomid.
Bipolaarse häire vallandajad
BP häirel ei ole ühte kindlat vallandajat. Mõnedel inimestel on geneetiline eelsoodumus, kuid kõigil neil haigust välja ei arene, seega ei ole geenid ainuke põhjus. Mõned aju-uuringud on näidanud BP häirega inimeste ajus füüsilisi muutusi. Teised uuringud viitavad virgatsainete tasakaalutusele, kilpnäärme talitluse ja ööpäevase rütmi häiretele ning stresshormooni kortisooli kõrgele tasemele organismis.
Samuti usutakse, et häiret kutsuvad esile keskkonnategurid ning psühholoogilised faktorid. Neid nimetatakse päästikuteks. Päästikud võivad vallandada uue maania- või depressiooniepisoodi ning halvendada olemasolevaid sümptome. Kuid paljud BP häire episoodid võivad alata ilma konkreetse päästikuta.
Päästikuteks võivad osutuda nii positiivsed kui negatiivsed elusündmused (nt abiellumine, ülikooli astumine, suhte lõppemine, töö kaotamine, kolimine), mõnuainete tarvitamine (nt kokaiin, ecstasy ja amfetamiin võivad vallandada maania, samas alkohol ja rahustid võivad vallandada depressiooni), ravimid (nt antidepressandid võivad vallandada maania, samuti võivad haigusliku meeleolutõusu tingida mõned käsimüügis olevad külmetusravimid, söögiisu vähendajad, kofeiin, kortikosteroidid ja kilpnäärmeravimid), aastaaegade muutumine (esinevad teatud hooajalised mustrid – suvel esineb sagedamini maania episoode ja sügisel-talvel-kevadel depressiooni) ja magamatus (isegi mõnetunnine uneaja lühenemine võib vallandada maania episoodi).
***
„Ma tean, te võite mõelda, et miks ma peaksin maaniat vältima? See on ju tõeline fun! Noh, juba seepärast, et mida kõrgemale sa liigud, seda suurem on kukkumine. Uskuge mind.“ (Natasha Tracy, Bipolar Burble)
***
Videokatkend filmist „Mr. Jones“ (1993). Katkendis on näha peategelase käitumine esmalt maania epsioodi ajal ning siis sügavas depressioonis olles. https://en.wikipedia.org/wiki/Mr._Jones_%281993_film%29
***
Müüdid ja faktid
Müüt: Inimesed, kellel on bipolaarne häire, ei saa elada normaalset elu.
Bipolaarse häirega inimestel võib olla edukas karjäär, normaalne pereelu ja rahuldust pakkuvad suhted. Elu selle häirega võib olla keeruline, kuid sobiva ravi, tervislike eluviiside, õpitud toimetulekuoskuste ja kindla tugisüsteemiga on võimalik elada täisväätuslikku elu, tulles häirivate sümptomitega toime.
Müüt: Bipolaarse häirega inimesed kõiguvad edasi-tagasi maania- ja depressiooniepisoodide vahel.
Mõnedel inimestel tõepoolest kõigub meeleolu äärmuslikult maania ja depressiooni vahel, kuid enamik neist on sagedamini depressiivsed kui maniakaalsed. Mõnel juhul võib meeleolu tõus olla ka nii kerge, et see jääb märkamata. Samuti võib bipolaarse häirega inimestel olla pikki perioode ilma haigusele iseloomulike sümptomiteta.
Müüt: Bipolaarne häire mõjutab ainult meeleolu.
Bipolaarne häire mõjutab ka inimese energiataset, otsustusvõimet, mälu, keskendumist, isu, unemustreid, sugutungi ja enesehinnangut. Lisaks seostatakse häiret ärevuse, mõnuainete kuritarvitamise ning selliste terviseprobleemidega, nagu diabeet, südamehaigused, migreenid ja kõrge vererõhk.
Müüt: Ravimid on ainus viis, millega seda häiret saab kontrollida.
Kuigi ravimid on bipolaarse häire ravi alus, mängivad olulist rolli ka psühhoteraapia ning eneseabitehnikad. Samuti aitavad sümptome kontrolli all hoida regulaarne füüsiline treening, piisav uni, õige toitumine, meeleolumuutuste jälgimine, madalama stressitaseme hoidmine ning enda ümbritsemine toetavate inimestega.
***
Bipolaarse häirega kuulsusi:
Catherine Zeta-Jones, näitlejanna
Demi Lovato, näitleja ja laulja
Britney Spears, laulja ja helilooja
Kurt Cobain, muusik
Marilyn Monroe, näitleja
Sinead O'Connor, muusik
Vincent van Gogh, kunstnik
Virginia Woolf, kirjanik
Jean-Claude Van Damme, filminäitleja
Jim Carrey, näitleja ja koomik
Stephen Fry, näitleja, koomik ja kirjanik
Patricia Cornwell, krimikirjanik
Mel Gibson, näitleja
Paul Gascoigne, jalgpallur
Ernest Hemingway, kirjanik
Friedrich Nietzsche, filosoof, poeet ja helilooja
Edvard Munch, kunstnik
Edgar Allan Poe, poeet ja kirjanik
Axl Rose, muusik
Ozzy Osbourne, laulja
Frank Sinatra, laulja ja näitleja
Robin Williams, näitleja ja koomik
Amy Winehouse, laulja ja helilooja
***
Meelolu jälgimise päevik (app) Moodtrack Diary http://www.moodtrack.com/
***
Allikad:
http://www.helpguide.org/articles/bipolar-disorder/bipolar-disorder-signs-and-symptoms.htm
http://www.theguardian.com/commentisfree/2015/mar/04/bipolar-disorder-wouldnt-want-to-fix-mind
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_with_bipolar_disorder
Kõik see algas uuel aastal. Tundsin ennast lihtsalt suurepäraselt. Need olid mu viimase aja kolm parimat päeva. Sellele järgnes täielik mõõn. 5. jaanuariks olin nii mustas augus, et ei suutnud kodust välja minna. Ma ei tahtnud midagi teha ega kedagi näha. Lihtsad asjad, nagu söömine, pesemine ja riietumine, ei olnud enam lihtsad.
Ja siis see muutus, sõna otseses mõttes üleöö. Ühel õhtul, jaanuari teisel nädalal, olin magama minnes kurb ja ärev, hommikul ärgates aga ülimalt heatujuline. Mu mõtted tormlesid, olin seletamatul kombel elevil ja mul oli nii palju energiat, et ma ei osanud sellega midagi peale hakata. Tundus, et mu aju oli lülitunud täiskäigule ja töötles kümme korda enam infot kui tavaliselt ning seda ilma igasuguse teadliku pingutuseta.
Samast päevast ma peaaegu lõpetasin magamise. Terve järgneva nädala magasin igal ööl vähem kui kolm tundi. See oli kogu uni, mida ma vajasin ja ma polekski olnud võimeline kauem magama, sest mu peas keerlesid pidevalt erinevad ideed, mis aja möödudes muutusid järjest suurejoonelisemaks.
Ühel hetkel ma otsustasin, et lähen ja matkan mööda Suurbritannia rannikut – seitsme kuu jooksul 40 km päevas, ning alustan sellega niipea kui võimalik. Veidi hiljem otsustasin, et pean ilmtingimata saama õlale tätoveeringu. Jõudsin nii kaugele, et joonistasin pildigi märkmepaberile valmis, kuid tänu taevale jätsin ma selle plaani katki. Käitusin impulsiivselt ja mitte üldsegi endale iseloomulikult, kuid sellegipoolest mõtlesin ma sel hetkel kõiki neid asju täiesti tõsiselt. Tätoveering oli lihtsalt üks minu paljudest veidratest ideedest ning kogu selle aja tantsisid mu mõtted mingi väga kummalise pilli järgi.
Siis, mitme nädala möödudes, hakkasid mu mõtted jälle pisitasa aeglustuma. Mu lennukus taandus ning ühel päeval langes tuju taas järsult. Olin paar kuud mustas augus, siis läks olemine paremaks, seejärel saabus jälle ülihea periood, mis lõppes depressiooniga. Kõik see kestis kokku umbes 18 kuud. Peale kõike seda läksin arsti vastuvõtule ja sain ravimid, mida ma siiani kasutan.
Allikas: Gavin Extence „I have bipolar disorder, but I wouldn’t want to ‘fix’ my mind“ The Guardian
Bipolaarne häire (BP) on meeleoluhäire, mille puhul kõigub meeleolu maania ja depressiooni suunas. Ja see on enamat kui lihtsalt hea või halb tuju, sest tsüklid võivad kesta päevi, nädalaid või suisa kuid. Kirjutab Ivi Niinep.
BP on meeleoluhäire, mis põhjustab tõsiseid muutusi meeleolus, tegutsemisaktiivsuses, mõtlemises ja käitumises. Erinevalt tavalistest meeleolukõikumistest, on need BP häire puhul nii intensiivsed, et häirivad inimese igapäevaelu.
Maania episoodi ajal võib inimene impulsiivselt oma tööst loobuda, võtta laene, teha osteldes tühjaks oma pangakaardid ning tunda end puhanuna juba paaritunnise une järel. Depressiooni episoodi ajal võib sama inimene olla liialt väsinud, et voodist tõusta, olla täis enesevihkamist ja lootusetust, kuna on töötu ning võlgades.
BP häire tekkepõhjused ei ole täpselt teada, sageli viidatakse pärilikkusele, omandatud bioloogilisele kalduvusele, psühhotraumadele või pikaajalisele ja pidevale stressile. Esimene BP häire episood esineb tavaliselt teismelisena või varajases täiskasvanueas. Mõnikord on sümptomid vähe avaldunud või ebaselged ning BP häirega inimesed võivad jääda vajaliku tähelepanu ning õige diagnoosita. Õige ravi ja toetus on aga olulised selleks, et BP häirega inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu. BP häirete tõsidusest hoolimata saavad ravi vähem kui pooled selle häirega inimestest.
Sümptomid
BP sümptomid võivad väljenduda erinevatel inimestel erinevalt ning varieeruda suuresti nii oma mustri, intensiivsuse kui ka sageduse poolest. Mõnel esineb rohkem maaniat või depressiooni, samas kui teisel jagunevad need episoodid võrdselt. Mõnel esineb meeleoluhäireid sageli, teine kogeb neid vaid mõned korrad elus.
Esineb nelja tüüpi meeleolumuutuse episoodi: maania, hüpomaania, depressioon ja segatüüpi episood. Igal episoodil on ainulaadsed sümptomid.
Maania sümptomid
Maania episoodi ajal kogetakse tavaliselt energia ja loovuse tõusu ning eufooriat. Maanias olevad inimesed räägivad kiiresti ja palju, magavad vähe ning on hüperaktiivsed. Nad võivad tunda, et on ülivõimekad, võitmatud või suisa väljavalitud. Kuigi maanias olemine võib tunduda algul tore, on suur tõenäosus, et ühel hetkel ei suudeta seda seisundit enam kontrollida.
Sageli käituvad inimesed maania episoodi ajal mõtlematult, näiteks mängivad maha oma säästud, loovad sobimatuid seksuaalsuhteid, teevad kahjulikke investeeringuid jms. Nad võivad olla ka vihased, ärritunud ja agressiivsed – provotseerida tülisid, solvata, kui nende plaanidega ei olda nõus ja süüdistada igaühte, kes julgeb neid kritiseerida. Mõnel inimesel tekivad maania episoodi ajal luulumõtted või meelepetted.
Hüpomaania on maania kergem vorm, mille puhul inimesed on enamasti võimelised oma igapäevaste tegemistega toime tulema ning ei kaota kontakti reaalsusega. Teistele võib tunduda, nagu oleks hüpomaaniaga inimesel lihtsalt ebatavaliselt hea tuju. Ent hüpomaania võib samuti põhjustada halbu otsuseid, mis kahjustavad suhteid, karjääri ning mainet. Lisaks kasvab hüpomaania sageli järk-järgult üle maaniaks, millele järgneb depressioon.
Depressiooni sümptomid
Minevikus ei tehtud bipolaarse ja tavapärase ehk unipolaarse depressiooni vahel vahet, kuid üha suurem arv uuringuid viitavad sellele, et nende vahel on olulised erinevused, eriti nende ravi seisukohast lähtudes. Enamus bipolaarse depressiooniga inimestest ei saa nt antidepressantidest abi. Tegelikult on oht, et antidepressandid võivad neil vallandadada hüpomaania või maania episoodi, põhjustada meeleolude kiiret vaheldumist või häirida teiste meeleolu stabiliseerivate ravimite mõju.
BP depressiooniga kaasneb suurema tõenäosusega ärrituvus, süütunne, ette ennustamatud tujukõikumised ja sisemine rahutus. Samuti kalduvad BP depressiooniga inimesed aeglasemalt liikuma ja rääkima, magavad palju ning nende kehakaal kasvab.
Tavalisteks depressiooni sümptomiteks BP häire puhul on lootusetuse, kurbuse või tühjuse tunne, võimetus kogeda rõõmu, väsimus, jõuetus, füüsiline ja vaimne loidus, muutused söögiisus ja kehakaalus, unehäired, keskendumise ja mäluprobleemid, enesetapumõtted, süü- ning alaväärsuse tunne. Raske depressiooni korral võivad ka esineda psühhootilised sümptomid.
BP häire segatüüpi episoodis esinevad samaaegselt nii maania (või hüpomaania) kui ka depressiooni sümptomid. Tavaliselt on selles episoodis depressioon koos rahutuse, ärrituvuse, ärevuse, unetuse, tähelepanu hajumise ja hüplevate mõtetega. Kõrge energia ja madala meeleolu kombinatsioon võib tõsta suitsiidiriski.
Ravi olulisus
Kui märkate endal või kellelgi teisel BP häire sümptomeid, ärge jätke neid tähelepanuta. Probleemi ignoreerimine ei pane neid märke kaduma, pigem teeb see asja hullemaks. Elu ravimata BP häirega võib viia probleemideni mitmetes valdkondades, alates karjäärist, suhetest kuni terviseni. Häire varajane diagnoosimine ja ravi võivad aidata neid komplikatsioone vältida.
Mõni inimene keeldub ravist, kuna talle meeldib maania episoodi ajal tekkiv energia ning eufooria, kuid sellel on oma hind – meeleolu tõusu episoodid võivad kahjustada suhteid ja tekitada probleeme, millega tuleb hiljem silmitsi seista.
BP häire vajab pikaajalist ravi. Kuna häire on krooniline ning ägenemistega, on oluline jätkata ravi isegi siis, kui inimene tunneb end paremini. Enamik BP häirega inimesi vajab ravimeid, mis takistavad uute episoodide teket ning hoiavad ära sümptomid.
Bipolaarse häire vallandajad
BP häirel ei ole ühte kindlat vallandajat. Mõnedel inimestel on geneetiline eelsoodumus, kuid kõigil neil haigust välja ei arene, seega ei ole geenid ainuke põhjus. Mõned aju-uuringud on näidanud BP häirega inimeste ajus füüsilisi muutusi. Teised uuringud viitavad virgatsainete tasakaalutusele, kilpnäärme talitluse ja ööpäevase rütmi häiretele ning stresshormooni kortisooli kõrgele tasemele organismis.
Samuti usutakse, et häiret kutsuvad esile keskkonnategurid ning psühholoogilised faktorid. Neid nimetatakse päästikuteks. Päästikud võivad vallandada uue maania- või depressiooniepisoodi ning halvendada olemasolevaid sümptome. Kuid paljud BP häire episoodid võivad alata ilma konkreetse päästikuta.
Päästikuteks võivad osutuda nii positiivsed kui negatiivsed elusündmused (nt abiellumine, ülikooli astumine, suhte lõppemine, töö kaotamine, kolimine), mõnuainete tarvitamine (nt kokaiin, ecstasy ja amfetamiin võivad vallandada maania, samas alkohol ja rahustid võivad vallandada depressiooni), ravimid (nt antidepressandid võivad vallandada maania, samuti võivad haigusliku meeleolutõusu tingida mõned käsimüügis olevad külmetusravimid, söögiisu vähendajad, kofeiin, kortikosteroidid ja kilpnäärmeravimid), aastaaegade muutumine (esinevad teatud hooajalised mustrid – suvel esineb sagedamini maania episoode ja sügisel-talvel-kevadel depressiooni) ja magamatus (isegi mõnetunnine uneaja lühenemine võib vallandada maania episoodi).
***
„Ma tean, te võite mõelda, et miks ma peaksin maaniat vältima? See on ju tõeline fun! Noh, juba seepärast, et mida kõrgemale sa liigud, seda suurem on kukkumine. Uskuge mind.“ (Natasha Tracy, Bipolar Burble)
***
Videokatkend filmist „Mr. Jones“ (1993). Katkendis on näha peategelase käitumine esmalt maania epsioodi ajal ning siis sügavas depressioonis olles. https://en.wikipedia.org/wiki/Mr._Jones_%281993_film%29
***
Müüdid ja faktid
Müüt: Inimesed, kellel on bipolaarne häire, ei saa elada normaalset elu.
Bipolaarse häirega inimestel võib olla edukas karjäär, normaalne pereelu ja rahuldust pakkuvad suhted. Elu selle häirega võib olla keeruline, kuid sobiva ravi, tervislike eluviiside, õpitud toimetulekuoskuste ja kindla tugisüsteemiga on võimalik elada täisväätuslikku elu, tulles häirivate sümptomitega toime.
Müüt: Bipolaarse häirega inimesed kõiguvad edasi-tagasi maania- ja depressiooniepisoodide vahel.
Mõnedel inimestel tõepoolest kõigub meeleolu äärmuslikult maania ja depressiooni vahel, kuid enamik neist on sagedamini depressiivsed kui maniakaalsed. Mõnel juhul võib meeleolu tõus olla ka nii kerge, et see jääb märkamata. Samuti võib bipolaarse häirega inimestel olla pikki perioode ilma haigusele iseloomulike sümptomiteta.
Müüt: Bipolaarne häire mõjutab ainult meeleolu.
Bipolaarne häire mõjutab ka inimese energiataset, otsustusvõimet, mälu, keskendumist, isu, unemustreid, sugutungi ja enesehinnangut. Lisaks seostatakse häiret ärevuse, mõnuainete kuritarvitamise ning selliste terviseprobleemidega, nagu diabeet, südamehaigused, migreenid ja kõrge vererõhk.
Müüt: Ravimid on ainus viis, millega seda häiret saab kontrollida.
Kuigi ravimid on bipolaarse häire ravi alus, mängivad olulist rolli ka psühhoteraapia ning eneseabitehnikad. Samuti aitavad sümptome kontrolli all hoida regulaarne füüsiline treening, piisav uni, õige toitumine, meeleolumuutuste jälgimine, madalama stressitaseme hoidmine ning enda ümbritsemine toetavate inimestega.
***
Bipolaarse häirega kuulsusi:
Catherine Zeta-Jones, näitlejanna
Demi Lovato, näitleja ja laulja
Britney Spears, laulja ja helilooja
Kurt Cobain, muusik
Marilyn Monroe, näitleja
Sinead O'Connor, muusik
Vincent van Gogh, kunstnik
Virginia Woolf, kirjanik
Jean-Claude Van Damme, filminäitleja
Jim Carrey, näitleja ja koomik
Stephen Fry, näitleja, koomik ja kirjanik
Patricia Cornwell, krimikirjanik
Mel Gibson, näitleja
Paul Gascoigne, jalgpallur
Ernest Hemingway, kirjanik
Friedrich Nietzsche, filosoof, poeet ja helilooja
Edvard Munch, kunstnik
Edgar Allan Poe, poeet ja kirjanik
Axl Rose, muusik
Ozzy Osbourne, laulja
Frank Sinatra, laulja ja näitleja
Robin Williams, näitleja ja koomik
Amy Winehouse, laulja ja helilooja
***
Meelolu jälgimise päevik (app) Moodtrack Diary http://www.moodtrack.com/
***
Allikad:
http://www.helpguide.org/articles/bipolar-disorder/bipolar-disorder-signs-and-symptoms.htm
http://www.theguardian.com/commentisfree/2015/mar/04/bipolar-disorder-wouldnt-want-to-fix-mind
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_with_bipolar_disorder